Ürgsed elamused Tabasalus

22. mai 12

Rahvusvahelisel kepikõnnipäeval, 20. mail kogunes seltskond kepikõnni huvilisi Tabasallu, kus loodusraja algusest startis maikuu teine Elamusretk. Ilm oli – nagu Elamusretkedele kohane – ikka suurepärane! Päike paistis, õhk oli linnulaulu täis ning loodus rohelisest rohelisem!

Alguses sai käidud mööda loodusrada, kus retkejuhid Katre ja Anne-Ly seltskonnale taimede ja lindude kohta kõikvõimalikke tarkuseterasid jagasid. Muuhulgas nägime imeilusaid nurmenukke õitsemas ning võimsaid sangleppasid taeva poole kõrgumas. Kuna rada kulges pankranniku äärel, siis sai nautida võimast vaadet alla sillerdavale Kakumäe lahele. 

Kepikõnd läks hoogsamaks väikesel asfaldilõigul, mis seltskonna Politsei- ja piirivalvekolledži ukse taha viis ning sealt edasi suudusime tõelisse ürgmetsa. Seal pidavat kõik, mis maha sajab, ka sinnasamasse paika jääma. Omavahel arutledes leidsid retkelised, et parem on seal siis mitte külge maha panna… Metsa oli peidetud ka üks liivakivipaljand, mis pidavat olema üsna haruldane nähtus. Selle nägemiseks tuli teha natuke jõu- ja ilunumbreid, kuid lõpuks said kõik kenasti hakkama.

Poole tee peale jäi ka Suurupi alumine valge puidust tuletorn, mille juurest retke teekond mööda mereäärt tagasi Tabasalu poole suunduma hakkas. Seal jagunes seltskond väiksemateks gruppideks, nii et igaüks sai enda jaoks sobiva tempo valida: esimesed tegid aktiivset kepikõndi ja viimased jäid binoklitega merelinde uurima ning rahulikult kulgema. Kuna liiva sees hakkasid jalad ühel hetkel tuld andma, siis oli enne lõppu ideaalne võimalus varbad jahedasse merevette torgata ning natuke maad läbi vee jalutada. Kel jahutust tarvis polnud, võis valida kuivema teekonna mööda metsateed.

Elamusi jätkus ka korraldajatele, kes said natuke fantaasiat ja leidlikkust rakendada, et jõuda viimasest joogipunktist pärast loodusnautlejate seltskonna möödumist enne esimest seltskonda finišisse, kuid kahe aruka blondiini jaoks ei olnud see mingi probleem. 🙂

Matk lõppes Osman Grillis, kus kõigile retkelistele maitsvat frikadellisuppi pakuti.

Ligi 20 kõnnitud kilomeetri jooksul sai enamik seltskonnast selle suve esimesed päevitusrandid, samuti leiti endale toredaid uusi tuttavaid ning mõni katsetas esimest korda keppidega kõndimist. Igal juhul oli väga mõnus pühapäev!

Elamusi jäädvustas seekord fotograaf Tarmo, kes heade piltide saamiseks kohati päris suuri ekstreemsusi ette võttis, kuid lõpuks siiski ka õnnelikult koos looduseuurijate grupiga lõppu jõudis. Pildimaterjali saab näha SIIT.

Uued elamused ootavad kõiki juba Saaremaa Elamusretkel, kuhu veel vaid loetud kohad alles on! Ja ega Noarootsi kepikõnnimaratongi enam kaugel pole. Uute elamusteni!