Suusa-Matti lumine nädalavahetus

06. november 07

vanad_suusad.jpgOleme uuesti avaldanud firmaspordi kodulehel rahva tungival nõudmisel meie legendaarse maskoti Suusa-Matti kirjutised. Need leiab nüüd meie kodulehel uudiste sektsioonist ja huumori rubriigist. Huumori sellepärast, et Matti pole läbi elu sportides ja ka tihti ülekohut trotsides kunagi kaotanud lõbusat meelt! Täna kirjutab Matti meile sellest, kuidas lumi maha sadas, tema siirdus suusarõõme nautima ja mis sellest kõigest lõpuks sai.

Fotol Suusa-Matti vanad Visud, mis kuuri alt taas välja toodi!

Oh seda rõõmu, kui lõpuks vaatasin hommikul aknast välja ja taevast hakkas lörtsisegust lund alla kallama. Te ju teate, et talv on minu lemmikaastaaeg.

Loomulikult läksin ma esimese asjana, pärast järjekordset Prostamol-Uno kapsli allaneelamist ja väikest põietühjendusringi naabrimehe kuuri taga, keldrisse ja tõin vana Visu varustuse lagedale! Suusatõrva varusin ettenägelikult 1984. aastal järgmiseks 50 aastaks ja pole seda otsust pidanud kahetsema siiani. Kui vene ajal mõnikord polnud seda poest saada, siis nüüd on asjad ikka märksa hullemaks läinud. Võtsin tuubi tõrva ja teise kenasti hoiustatud Põltsamaa marmelaadi ka keldrist ühes ja siirdusin toa poole.

Aiavärava taga ootas juba Ants sisselaskmist. Vanasti jalutas ta ikka otse tuppa, aga viimased kaks aastat, miis on möödunud sellest kui mu praegune  koer Reks ta koondise Marati dressi ribadeks pures, on Antsuke olnud pisut ettevaatlikum. Enam ei julge joomase peaga ukse taha hõikuma tulla ja alati võtab ka koerale kosti kaasa. Kuigi ma tegelikult tean, et nad Volliga kutsuvad peni selja taga Retsiks, aga olgu peale. Reks ka ei kurjusta tavaliselt kui saab korraliku üdikondi hambusse!

Istusime Antsuga köögis ja vaatasime akna taga langevat lund hardusega südames. Ants keeras ohkega lahti ka pisut häguseks tõmunud Valge Viina pudeli, mille tootmise Liviko tehas oli lõpetanud juba 1994 aastal. See pudel pärines aga koguni 1986-ndast aastat. Ants oli kõva varu kokku ostnud, nagu mina omal ajal suusatõrva. Mine seda Gorbatšovi tea, viimaks keelab viinamüügi hoopiski ja siis tuleb ise vilja ja kartulit hakata kasvatama. Selle ajaga saab ju palju mõistlikumat teha, näiteks harjutada seda uisutehnikat või mis see viimane suusatamise moeröögatus nüüd oligi!

Igal juhul viskasime esimese topka sisse ja kuigi valgus läks pisut hämaramaks, tundus, et see oli siiski sellest, et pilved tihenesid veelgi. Ega’s midagi, tõmbasin voolumõõtja kohalt seinast lahti väikese plaadi ja torkasin sinna voolumõõtja all vedeleva stepsli. Selle nipi olin juba ammu välja mõelnud, et naabri Malle arvel pisut oma voolutarbimist vähendada. Säästsin ju ikkagi eeskätt sportimiseks, nii et midagi ebaeetilist ma siin pole kunagi näinud. Mis ebaeetilisust te näete selles, et spordimees tahab vahepeal natukene valgust ja soojust ja spordiuudiseid selle toreda Anu Sääritsaga vaadata. Igatahes valgus sai ja sel korral oli seda tõesti vaja!

Ants valas teist korda pitsid täis, pigistasime tuubist marmelaadi peale ja panime poti suusatõrvaga pliidile podisema. Kui neljas pits kurgust alla läks hakkasime suuski tõrvama. Panime kahe tooli leenid vastakuti, suusad üle nende ja töö läks käima. Pisut tilkus tõrva ka põrandale nagu ikka, aga pole ka hullu. Pühapäeval lubas tütar perega külla tulla, eks nad siis koristavad, mõtlesin.

Kui suusad said tõrvatud, oli üks pudel juba tühjaks saanud. Läksime elutuppa ja võtsime baarikapist ühe “lauaka” lisaks. Samal ajal kui mina sellel punni pealt ära keerasin oli Ants juba vana pildialbumi lahti löönud ja silmitses meie ühiseid meenutusi möödunud aegadest. Pisarad tulid silma, kui meenutasime 1957 aasta talispartakiaadi, kus pärast naistesaunas peetud õhtust järelpidu otsustasime Dünamo murdmaasuuskadega võistkondliku suusahüppevõistluse 70 m tornist maha pidada. Vollil on sellest võistlusest saadik vasak puus kergelt kange!

Nii need meenutused muudkui möödusid, kuni hommikul lõpuks ärkasin. Laual oli 6 tühja “lauaka” pudelit ning Ants magas veel avatud fotoalbum kõhu peal diivanil. Lumi oli küll ära sulanud, nii et tuli suusad kuuri alla tagasi panna, aga pea see lumi uuesti ei tule ja siis tõrvame nad igaks juhuks jälle üle ja suusahooaeg saabki alata!