Kuigi märtsikuu hakkab tasapisi lõppema, siis ei tähenda see sugugi, et naised oma tervise eest hoolitsemise lõpetama peaksid. Selleks, et ka terve ülejäänud aasta(d) püsida terve, elurõõmus ja teadlik enda organismist, jagame suurima rõõmuga SYNLABi abil taas häid nõuandeid. Seekord juhib dr Anneli Raave-Sepp tähelepanu naiste erinevates eluetappides esinevatele sagedasematele terviseprobleemidele ning annab nõu, kuidas märgata sümptomeid.

___________________________________________________________

SYNLAB Eesti poolt läbi viidud uuringust selgus, et hoolimata vanusest on Eesti naiste suurimad tervisealased hirmud seotud stressi, ülekoormuse, ülekaalu ja kasvajatega. Dr Anneli Raave-Sepp toob välja naiste erinevates eluetappides esinevad terviseprobleemid ning selgitab, millised
sümptomid neist märku annavad.

Nooremad naised: stress, väsimus ja rauavaegus
Eestis elavate naiste peamised tervisemured on seotud ülekoormuse ja stressiga, selgus SYNLABi 2024.aastal läbi viidud uuringust. Stressi pärast tunnevad muret valdavalt nooremad naised: 81% naistest vanuses 19-29 ja 73% naistest vanuses 30-39. "Pikaajaline stress ja ülekoormus võivad oluliselt inimeste tervist mõjutada,” kinnitas SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. Stress ja ülekoormus võivad viia psühholoogiliste probleemideni, näiteks ärevuse ja depressioonini ning põhjustada füüsilisi vaevuseid, näiteks kõrgenenud vererõhku, südamehaigusi, seedehäireid.

“Sageli tuntakse end väsinuna ülekoormusest, liigsest vaimsest ja füüsilisest pingutusest või unehäiretest tulenevalt, kuid väsimus võib olla ka mitmete haiguste ning vitamiinide ja mineraalainete puuduse tagajärg,” tõi dr Raave-Sepp välja. Ta lisas, et seetõttu ei tohiks nii liigset stressi kui ka sellega sageli kaasnevat väsimust ignoreerida ning tõi välja tervisekontrollis käimise vajaduse olulisuse. Väsimust võivad põhjustada näiteks D vitamiini-, folaadi- või rauavaegus, samuti kilpnäärme häired.

“Rauavaegus, mille üheks sümptomiks võib olla väsimus, võib esineda kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised, sest uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudust just vererohkete menstruatsioonide tõttu ning raseduse ajal, kuid rauanäitajale peaks suuremat tähelepanu pöörama ka taimetoitlased ja suurema koormusega treenijad. Ei tohi unustada, et rauapuudus ja aneemia võivad viidata ka mõne haiguse esinemisele: näiteks seedetrakti haigustele,“ selgitas SYNLABi laboriarst.

Küpsemas eas naised: südame- ja veresoonkonnahaigused ning ülekaal
Küpsemasse ikka jõudnud naised märkavad sageli, et kehakaal kipub kergesti tõusma. SYNLABi uuringu järgi muretsevad ülekaalu pärast küll naised kõikides vanusegruppides, kuid enim naised vanuses 40-49 eluaastat. “Kaalutõusu võivad põhjustada näiteks vanusega seotud hormonaalsed muutused, aeglustunud ainevahetus ja vähene liikumine. Oluline on märkida, et ülekaal võib omakorda suurendada riski mitmete terviseprobleemide tekkeks, sealhulgas olla südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning liigeste probleemide riskiteguriks,” tõi dr Raave-Sepp välja.

Kõrgenenud kolesteroolitase võib, kuid ei pruugi kaasneda normist kõrgema kehakaaluga. “Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse n-ö halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid tekitades ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti ja ajuinsuldi tekke riskifaktor,” selgitas dr Raave-Sepp.

Südamehaigustel võib olla pärilik foon. Eelsoodumuse tuvastamisest rääkides tõi dr Raave-Sepp välja südame-veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitaja veres. Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda ning suurendada tromboosi ohtu. Kõrgenenud lipoproteiin (a) väärtusi esineb 20-30% inimestest.

Eakad naised: vähktõbi, luuhõrenemine ja ainevahetus
“Vanusega kasvab üldiselt ka vähktõve tekkerisk: statistika näitab, et enamik vähktõve diagnoosidest esineb vanematel inimestel, kuid vähki võivad haigestuda ka nooremad. Naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja on rinnavähk ja ka melanoomi esineb sageli,” lausus dr Raave-Sepp.

Pahaloomulist rinnakasvajat diagnoositakse Eestis igal aastal ligikaudu 800 naisel, neist ligikaudu pooltel pole haigus kahjuks avastamise hetkel enam varases staadiumis ning levinud haiguse korral on ka ravi efektiivsus madalam. Dr Raave-Sepp tõi siinkohal välja sõeluuringutes osalemise olulisuse. Tervise Arengu Instituudi andmetel osales rinnavähi sõeluuringus eelmisel aastal 63,6% kutsututest ning jämesoolevähi sõeluuringus veidi üle poole uuringule kutsutud meestest ja naistest, mis on samuti esimese kolme tõsise vähipaikme hulgas nii naistel kui meestel.

Dr Raave-Sepp lisas, et vanusega tõuseb risk ka luuhõrenemise, ainevahetuse ning hormonaalsüsteemi probleemide tekkeks ning mitmete tervisemurede taga võib olla ka soodumus kilpnäärme ala- või ületalitluseks. “Seetõttu on oluline oma arstiga konsulteerida ja tervist regulaarselt kontrollida, võttes arvesse nii naise vanust, elustiili, terviseseisundit kui ka geneetilisi riske,” pani dr Raave-Sepp kõigile südamele oma tervise eest hoolt kanda igas vanuseetapis, sest regulaarne tervisekontroll ja oma tervise eest hoolitsemine aitab suurendada tervena elatud eluaega.

___________________________________________________________

Väga paljusid tervisehädasid on võimalik ennetada – jälgi oma keha ja tervist, ole tähelepanelik, märka sümptomeid kiiresti ja püsi terve! 🙂