Eesti Firmaspordi Liidu Arengukava

Eesti Firmaspordi Liidu arengukava aasta 2028 lõpuni

Inimeste aktiivsuse kasv ning heaolu paranemine Eestis on jõudsalt kaasa aidanud liikumisharrastuse  kasvule viimaste aastate jooksul. Erinevate tugisüsteemide areng, aktiivsed kommunikatsiooni- ja toetusprogrammid on viinud liikumisharrastuse tõusuteele Eestis elavate inimeste seas.

Eesti Firmaspordi Liidu eesmärk on kaasata igapäevasesse sporditegemisse läbi firmaspordi üha rohkem  inimesi ja seeläbi aidata kaasa riigi strateegilisele eesmärgile vähendada haigena elatud päevi ning  tuua alla kulutusi tervishoiu süsteemis. Meie otsene sihtgrupp on Eestis töötavad inimesed ning riiklikud institutsioonid, kellele soovime olla heaks partneriks koostöös meie toetajatega, et leida igale inimesele sobiv aktiivset eluviisi toetav tegevus.

Eesti Firmaspordi Liidu visioon

Pakkuda igale töötavale inimesele väljund tegelemaks aktiivselt liikumisharrastuse ja spordiga, osaleda ettevõtete vahelistel meistrivõistlustel nii Eestis kui välismaal ning pakkuda meie liikmetele osalemist rahvusvahelistes projektides.

 

Eesti Firmaspordi Liidu missioon

Firmasport on olulisel kohal Eesti inimeste liikumisharjumuste kujundamisel – vähemalt 70% tööealisest elanikkonnast liigub vähemalt kaks või enam korda nädalas ning rohkem kui 5 tundi nädalas, mis on terve ühiskonna alustalaks.

Eesti Firmaspordi Liit kui teerajaja – Firmaspordi liikumine on teerajajaks teistele Euroopas ja maailmas tegutsevatele sarnastele organisatsioonidele, kes tegelevad firmaspordi liikumise arendamisega läbi innovatiivsete lahenduste ja paljude inimeste kaasamise firmaspordi liikumisse.

Eestlased on terved – Tööealised elanikud liiguvad aktiivselt ning kontrollivad oma tervist vähemalt iga kahe aasta tagant külastades spordiarsti ja läbivad tervisekontrolli, kindlustamaks enda hea tervise ka tulevikus.

Väärtused

• Terve, sportlik ja positiivse ellusuhtumisega töötaja = tervem ühiskond ja efektiivsemini kasutatud tööaeg ning paremad töötulemused
• Sport kui ettevõtet ja meeskondi ühendav jõud
• Aus mäng nii spordis kui elus

 

Eesti Firmaspordi Liidu strateegilised eesmärgid ja nende elluviimine

• Eesti Firmaspordi Meistrivõistluste läbiviimine ning Eesti Parima Firma(Rahva)sportlase ja Eesti Sportlikema Ettevõtte välja selgtamine – 5 korda aastas toimuvad Firmaspordi mängud, kus selgitatakse välja parimad firmasportlased enam kui 70 erineval spordialal.

Kevad- ja Sügismängud toimuvad ühe nädala jooksul Tallinnas ja Tartus, kuhu on oodatud osalema Eesti eri paigust pärit firmasportlased. Samuti leiavad aset traditsioonilised üritused Otepääl ja Käärikul Talispartakiaad ning Kuldpall Tartus. Suvemängud on liikuv üritus ja koondub igal aastal erinevatesse spordikeskustesse maakondades, kus on võimalik pidada suuremahulisi spordiüritusi nii traditsioonilistel rahvaspordialadel nagu jooksmine, rattasõit, ujumine ning uudisaladel, mis annavad osavõtjatele võimaluse proovida alasid, mis muidu jääksid tegemata, nagu kiiking, mäkkejooks, SUPi kross, puusuusasprint jne. Majanduslik mõju ühe ürituse kohta on orienteeruvalt 200€ inimese kohta * 600 inimest = 120 000€ praeguses olukorras, mille sisse on arvatud majutus, toitlustus, transport, osalustasu ja muud kulutused mis mõjutavad olulisel määral positiivselt kohaliku majanduse arengut. Kuid kaasates veelgi enam inimesi läbi firmaspordi osa saama tervisespordist ja liikumisharrastusest, ei oleks võimatu olukord, kus kulu inimese kohta võiks olla 300€ (firmasportlase litsents, tervisekindlustus, tervisekontroll, majutus, toitlustus, transport, osalustasu ja muud jooksvad kulutused) * 800 kuni 1000 inimest = 240 000€ kuni 300 000€ iga suurürituse kohta, mis iga aasta lõikes turgutaks kohalike omavalitsuste majandust ligemale 1,5 miljoni euroga ja üldist Eesti majandust ca 0,5 miljoni euroga.

Lisaks kogu aasta toimuvate sarjade – Eesti Parim Firma(Rahva)sportlase ja Eesti Sportlikuma Ettevõtte väljaselgitamine aasta lõpus toimuval suurel turniiril Kuldpall, mis kujuneb Eesti  suurimaks pallimängudeturniiriks ja enim oodatud firmaspordi ürituseks terve aasta lõikes. Sarjade hulka on aastaks 2028 kaasatud kõik suuremad rahvaspordi üritused Eestis – Tartu Maratoni Kuubik, Sportland Kõrvemaa Neliküritus, Bosch Eesti Maastikurattasari, Tallinna Maraton, Maijooks, Energiajooks, Stamina jooksusari, Järvejooksud, Viljandi Järve jooks, Saaremaa Kolme Päeva jooks, Triatloniakadeemia ürituste sari, Ironman Eesti, Ööjooksud, Bont rulluisusari, Orienteerumispäevakud, Filter Tempo sari, Elamusmaratonid, Elamusretked disc-golfi võistlused ja palju muud, mis kõik kuuluksid eraldi etappidena Eesti Parima Firma(Rahva)sportlase sarja

Kindlasti on vajalik igal eelpool nimetatud võistlusel tekitada eraldi „Firmaspordi“ alamkategooria, mida Eesti Firmaspordi Liit hakkaks haldama ja seeläbi kaasaks sarja veelgi rohkem inimesi ja tõstetakse ühiskonna teadlikkust firmaspordist kui töötavate inimeste liikuma panevast jõust üle kogu riigi.

Rohkem sarju on tulevikus plaanis tekitada erinevatele sektoritele – finants, logistika ja transport, töötlev tööstus, toiduainete tootjad ja toitlustusettevõtted, meelelahutusasutused jne, et neid valdkondi samuti veelgi enam kaasata firmaspordi liikumisse.

• Teemakuude läbiviimine koostöös Eesti Olümpiakomitee, SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse ja teiste oluliste partneritega –mitmed ettevõtted on hetkel korraldamas enda ettevõtete sees teemakuid läbivalt kogu aasta. Kuid on palju ettevõtteid, kus selliseid ettevõtmisi ei toimu üldse. Eesmärk on jõuda rohkemate ettevõteteni ning kaasata nad erinevatest teemakuudest osa võtma, et suunata töötajaid aktiivselt osa võtma erinevatest liikumisharrastuse ja firmaspordi üritustest. Teemakuudena toimuksid näiteks:
• Töökohaspordikuu – spordi tegemine kontoris ja töökohal terve kuu vältel, tutvustamaks erinevaid viise, kuidas olla aktiivne kasvõi 5 minutit korraga iga tund, vähendamaks pikaajalist istumist kontori laua taga või tegemaks sundliigutusi/hoidmaks sundasendit pikal ajaperioodil.
• Pane kondimootor tööle – innustamaks ettevõtte töötajaid kuu aja jooksul tööle ja tagasi (kuid mitte ainult) liikumiseks kasutada ratast, käia jala või muid vahendeid piiramaks autode ja ühistranspordi kasutamist väiksemate igapäevaste liikumiste tegemiseks ning suunata neid enam kasutama aktiivseid liikumismeetodeid.
• Sammukoguja – kollektiivselt ühe kuu jooksul koguda võimalikult palju kilomeetreid, mis on läbitud kas jalgsi, rattaga, ujudes, matkades või mõnel muul viisil, mis parandab inimeste liikumisharjumusi ja lähendab kollektiivi üksteisele ning muudab nad üheskoos aktiivsemaks.
• Tervisliku toidu kuu – pööratakse enam tähelepanu tervislikule toitumisele ettevõtetes ja inimeste vabal ajal
• Liftivaba kuu – kontorites, kus on olemas lift, suunatakse kõiki inimesi sel kuul kasutama treppe liikumaks korruste vahel kondimootori abiga ja mitte kasutama lifte. Üleskutse kehtib kõikides kaubanduskestustes ja üritusega liitunud kortermajades, kus on olemas liftid, et tõsta inimeste teadlikkust igapäevase aktiivse liikumise vajalikkusest.
• Ühistreeningute kuu – soodustamaks ettevõtete sees tervisespordiga harrastajate hulka viiakse ühiselt enne tööd/töö ajal/pärast tööd läbi erinevaid spordialasid puudutavaid treeninguid. Treeningute korraldajaks on eelistatult ettevõtte enda töötaja, kes on alaga tegelnud pikemalt kui 2 aastat või keegi, kes soovib enda harrastatavat ala tutvustada enda kolleegidele. Võimalus on kaasata erinevaid spordiklubisid enda ala tutvustamiseks.
• Vaimse tervise kuu – Pööratakse rohkem tähelepanu inimeste vaimsele/mentaalsele heaolule, mis tänapäeva ühiskonnas on aina enam päevakorda tõusnud vähese liikumise, istuva töö- ja eluviisi ning kõrgenenud stressitasemega nii töö- kui eraelus. Väga olulist osa vaimse tervise parandamisel määrab igapäevane aktiivne liikumine.
• Spartakiaadide teemakuud – Meie suurürituste ajal on spartakiaadid suurema tähelepanu all – Talispartakiaad, Kevadspartakiaad, Suvespartakiaad, Sügisspartakiaad ning Kuldpall. Suurema fookuse all on erinevad alad mis nendel üritustel toimuvad ja enne üritusi toimuvad tutvustavad „ekspod“ erinevates linnades, et mõnel spartakiaadil toimuvat ala tutvustada kõigile huvilistele avalikult, mida igapäevaselt pigem ei harrastata.

Lisaks teemakuude toimumisele leiaks iga kuu aset teemakohane seminar, loeng või koolitus, mis juurutaks kuu jooksul toimunut.

• Maakondade kaasamine firmaspordi arenguks – Igas Eesti maakonnas toimuvad firmaspordi võistlused, treeningud ja seminarid levitamaks firmaspordi kui liikumise tähtsust ja olulisust tervema ühiskonna suunas. Hetkel on tegemistesse osaliselt kaasatud Ida-Virumaa ja Tartumaa Spordiliidud, kuid eesmärgiks on kaasata kõiki maakondi üle Eesti. Iga maakonna kodulehel võiks olemas olla eraldi seisev alalõik „Firmasport“, kust saavad kõik ettevõtted informatsiooni firmaspordis toimuvast ning aastaks 2028 toimub vähemalt 3 ettevõtetele või üldiselt tööealistele inimestele suunatud spordi- või liikumisüritust aastas ja seda vähemalt üheksas Eesti maakonnas. Mida rohkem kaasata maakondi firmaspordi tegemistesse, seda suurem ja kiirem on firmaspordi areng ühe osana liikumisharrastuse levikust üle kogu Eesti.
• Firmaspordi spordipäevad korra kuus – aastaks 2026 tutvustatakse kord kuus inimestele erinevates kohtades maakondade tugipunktides uusi ja huvitavaid spordialasid, millega nad tavapäraselt kokku ei ole puutunud või ei ole võimalust nendega tegeleda – näiteks kiiking, mölkky, laskesuusatamine, SUP’i kross, reketlon jpm. Spordipäevad leiaksid aset kogu päeva vältel, et inimesi harjutada spordipäeva mõttega ja tulevikus võiks ta olla tööpäeva osa, et tööandja annaks oma töötajatele mõista, et sport on töökohal au sees ning oma töötajate tervise eest kantakse hoolt. Osaliselt kattub tegevus Spartakiaadide teemakuuga, kus tutvustatakse lähemalt mõnda ürituse raames toimuvat ala. Projekti katsetus viidi läbi 2022 aasta sügisel, kui osales 6 ettevõtet (SEB, Tervisekassa, Norma, Tallinna Ülikool, Elisa, Codelab) ja läbi viidi 3 ala tutvustus – orienteerumine, disc-golf ja kepikõnd
• Tööpäevas võimaldada 45 minutit sportimiseks – enne, ajal või pärast tööpäeva lõppu lubada kõigil soovijatel teha trenni ettevõte lähedal olevas välijõusaalis, ettevõte jõusaalis või mõne partner jõusaali/treeningsaalis, et töötaja ei peaks peale tööd enam trenni minema – 15 min riietumine, 30 min trenn. See näitaks ettevõtjaid väga heas valguses, kui sport oleks tööpäeva osa – spordi paus ei ole pikem kui lõunapaus, mis enamikes ettevõtetes on 30 minutit ja seda saab väga edukalt näiteks enne lõunapausi või peale lõunapausi kasutada spordi tegemiseks. Üha enam on saanud tavaks mitme töökoha juures tööaja vaba planeerimine, mis võimaldab töötajatel ise enda tööaega planeerida ning seega tööpäeva sees enda päevane trenn ära teha.
• Kaitseväe Kehaliste Võimete Kontrolltest (NATO) test 1x aastas – Teha iga aasta korra NATO-testi (koostöös Spordinädalaga), kus inimesi innustada ise enda vormil ja tervisel silma peal hoidma ning enda füüsilist vormi järjepidevalt testida.
• Töö kaotanud inimeste kaasamine firmaspordi tegemistesse – pakkuda tasuta osalemise võimalust töö kaotanud isikutele, kes üritusel kohapeal saavad leida endale uusi tutvusi, kontakte ja miks mitte ka uue töökoha. Sport on inimesi ühendav jõud ning spordiväljakul on võimalik näha rohkem inimese „sisse“ – hea motiveerituse ja pingutuse korral võivad tema tegemised silma jääda potensiaalsele uuele tööandjale.
• Ettevõtete spordiklubide loomine – igal sporti harrastaval ja väärtustaval ettevõttel on enda spordiklubi aastaks 2027, kuhu alla saavad koonduda kõik ettevõttes aktiivselt spordiga tegelevad ja alles spordiga alustavad isikud ning ettevõte on astunud Eesti Firmaspordi Liidu liikmeks. Igas ettevõtte spordiklubis on vähemalt 1 inimene, kes on kursis ja tegeleb enda kollektiivi töötajatele eelseisvate meistrivõistluste, seminaride, üleriiklike spordipoliitika arengusuundadega ning loengute jms informatsiooni vahendamisega, et hoida kõiki töötajaid kursis spordis toimuvaga.

See muudab informatsiooni vahendamise ning teadmiste jagamise ettevõtete juhtkonna ja töötajate tasandil lihtsamaks ja efektiivsemaks, kui ettevõtetel on olemas oma spordiklubi juht.

Liitudes Eesti Firmaspordi Liiduga saavad ettevõtted meilt kõikide vajalike koostööpartnerite kontaktid, et alustada iga-nädalaseid treeninguid erinevatel spordialadel. Väga oluline on kaasata spordialaliitude ja -klubide, treenerite ja tipp-sportlaste ning kohalike ja üleriigilisi organisatsioone, et innustada töötajaid osa võtma oma ettevõtte spordiklubi tegemistest ja jagada parimaid praktikaid.

• Ettevõtete spordijuhtide tunnustamine – EOK aasta sportlase galal tunnustatakse aktiivsemaid ettevõtteid ning nende tublisid spordijuhte, kes on läbi aasta vedanud enda ettevõtte töötajaid üha sportlikuma elustiili poole ja need on jäänud silma avalikult.
• Päevased treeningud spordisaalides ergutamaks tööpäeva mõnusa treeninguga – spordisaalid on tööpäeviti tihtipeale tühjad ja seda eriti just tööpäeva keskel, kui spordisaale kasutavad üksnes koolilapsed, kellel endal koolis võimlat või spordisaali olemas ei ole. Kui aga pakkuda ettevõtetele võimalust spordisaali päevasel ajal kasutada 1 tunni jooksul pea olematu hinnaga võrreldes õhtuste või hommikuste aegadega, siis see võiks olla piisav motivatsioon, et tööandjad lubaksid töötajaid sportima ka tööpäeva keskel. Kindlasti on see julge eesmärk, mida saavutada, aga piisav teavitustöö sportimise olulisusest ning liigutamise vajalikkusest viib sihile.

Koostööpartnerid eesmärkide elluviimiseks

• Eesti Kultuuriministeerium
• Eesti Olümpiakomitee
• Eesti Kultuurkapital
• SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus
• Eesti Tervisekassa
• Eesti Terviserajad
• Kohalikud omavalitsused
• Spordialaliidud
• Spordiklubid
• Rahvaspordi ürituste korraldajad
• Tervise Arengu Instituut
• Tervise uuringutega tegelevad organisatsioonid

 

Eesmärkide eelarve ja mõõdikud

Praegune olukord

• Iga-aastasel Eesti Parima Rahvasportlase sarjas osalenute arv on 6000 inimest
• Osalevaid ettevõtteid 400
• Toimus kaks teemakuud ning osa võttis kokku 4500 inimest
• Lisandunud liikmeid 1, kokku liikmeid 14, kes hõlmavad endas 15000 töötajat
• Eesti Firmaspordi Liidus töötavate inimeste arv 5, kellest 2 täiskohaga ja 3 inimest veerand kohaga
• Toetuste summa kokku 21 000€, alaliidu eelarve 250 000€, omatulude suurus 92%

Esimene aasta

• Osalevaid ettevõtteid 500
• Kaasata aktiivselt firmaspordi tegemistesse 3 maakonda
• EFL liikmeskonda on lisandunud vähemalt 3 uut ettevõte spordiklubi, kes viivad aktiivselt enda spordiklubis läbi treeninguid ning kaasavaid rohkem inimesi firmaspordi tegemistesse.
• Läbi liikmete jõuame aktiivselt 20 000 inimeseni
• Osaletakse vähemalt kahel rahvusvahelisel projektil
• Teemakuudest võtab osa vähemalt 5000 inimest

Teine aasta

• Osalevate ettevõtete arv 525
• Firmasport on tegev viies eri maakonnas
• EFL liikmeskonda lisandub 5 uut ettevõtet. Läbi liikmete jõuame aktiivselt 23 000 inimeseni
• Osaletakse vähemalt kahel rahvusvahelisel projektil
• Toimub 4 erinevat teemakuud millest võtab osa 10 000 inimest

Kolmas aasta

• Osalevate ettevõtete arv 550
• Firmasport on tegev kaheksas maakonnas
• EFL liikmeskonda lisandub 7 uut ettevõtet. Liikmete kaudu jõuame 30 000 inimeseni.
• Teemakuud toimuvad üle ühe kuu ja nendest võtab osa ligi 20 000 inimest
• Toimub vähemalt 2 seminari tervislike eluviiside propageerimiseks
• Eesti Firmaspordi Liidus töötavate inimeste arv 5, kellest kõik on tööl täiskohaga
• Eesti Firmaspordi Liit saab BeActive 2026. aasta BeActive Workplace Awardi võitjaks.
• Osaletakse vähemalt kolmel rahvusvahelisel projektil

Neljas aasta

• Osalevate ettevõtete arv 600
• Firmasport on tegev 10 maakonnas
• EFL liikmeskonda lisandub 10 uut ettevõtet. Liikmete kaudu jõuame 40 000 inimeseni.
• Toimuvad aktiivselt seminarid ning ettevõtete spordiklubides on aktiivselt käimas erinevate treening-grupide tegevused
• Osaleme vähemalt kolmel rahvusvahelisel projektil.
• Teemakuud toimuvad üle ühe kuu ja nendest võtab osa 40 000 inimest

Viies aasta

• Osalevate ettevõtete arv 750
• Firmasport on tegev igas Eesti maakonnas
• EFL liikmeskond on kasvanud 50 liikme suuruseks ja on Eesti üks suurimaid spordiorganisatsioone.
• Kõikide liikmete kaudu suudame enda sõna levitada enam kui 60 000 tööealisele inimesele üle Eesti.
• Spordiseminarid toimuvad korra kvartalis, et vahetada enda teadmisi ja kogemusi kuidas kaasata oma töötajaid liikumisharrastusega tegelema
• Eesti Firmaspordi Liit MTÜ korraldab Eestis Euroopa Firmaspordi Mänge
• Osaleme vähemalt kolmel rahvusvahelisel projektil, millest ise veame ühte väiksemahulist eest.
• Teemakuudest võtab osa 50 000 inimest.