100 kilomeetrit elamusi – tehtud!

Kui tavaliselt saavad elamusretkelised kokku pühapäeva hommikul, et kõndida paarkümmend kilomeetrit ilusas looduses, siis seekord oli teisiti. Mitte küll  ilusa looduse osa, see oli olemas. Aga kilomeetreid oli seekord kordades rohkem.

Nimelt tuli ühel kenal päeval Firmaspordi pealikul idee, et kepikõnni maraton tehtud – teeks nüüd midagi ekstreemsemat ka! Sealt hakkaski idanema mõte korraldada Spektrum Energy 100 kilomeetri Elamusretk.

Lihtsate killast see ülesanne ei olnud, pealegi mõtlesime – kes küll oleks nii hull ja tahaks 100 kilomeetrit järjest ära kõndida?! Hiljem selgus, et selliseid segaseid tuli kokku lausa 23, kusjuures seltskond oli rahvusvaheline: 100 kilomeetrit olid kõndima tulnud ka meie lõunanaabrid lätlased. Päris kogu seltskond küll lõpuni ei jõudnud, kuid märgatav osa – 15 inimest – sai katsumusega hakkama. Ütleme nii, et kui ise oma silmaga näinud ei oleks, siis ehk ei usukski…

Stardi andsime laupäeval, 21. aprilli õhtupoolikul Lüllemäe kooli juurest, kust seltskond ihaldatud lõpp-punkti ehk Tartumaa Tervisespordikeskuse poole teele asus. Esmalt hakati astuma Pikkjärve suunas, kus ootas ees juba esimene joogipunkt. Et energiat võimalikult pikaks ajaks jätkuks, olid meil teeninduspunktid praktiliselt iga 5-6 km järel, mis tähendas hingetõmbepausi iga tunni aja tagant. Pakkusime retkelistele nii makaronisalatit, kommi, banaani, viineripirukaid, puljongit kui ka rosinaid ja soolaleiba. Kõige suuremateks hittideks osutusid marineeritud kurgid ning kiluvõileivad, mis hommikutundidel lausa elupäästjatena paistsid.

Teekonna jooksul külastasime nii Keeni kui ka Puka raudteejaama, vaatasime üle Palupera kooli ümbruse, tutvusime Hellenurme pühapäevahommikuse külaeluga, nägime maailma ilusaimat tähistaevast Sangaste lossi ees ning kontrollisime osakest Tartu jooksumaratoni rajast. Ja vaatamist väärt kohti oli teisigi.

Üritusele lisas elamusi ka valge bullterjer, kes kusagil Tsirguliina metsa vahel end seltkonnale külge pookis ning visalt lausa kümneid ja kümneid kilomeetreid kaasa kõndis. Kuna kutsu oli noor ja väga sõbralik, polnud meil südant teda metsa vahele värisema jätta, vaid võtsime väsinud looma saateauto peale, kus ta siis ülejäänud teekonna meiega kaasa sõitis. Ristisime ta Pontuks ning valgest energiapallist sai meie retke maskott.

Kui lõpuks 21 tundi pärast starti Elva lähistel Tartumaa Tervisespordikeskuses finišeerijatele aplodeerisime ning diplomeid-auhindu jagasime, oli midagi uskumatut teoks saanud! Inimvõimete piirid said kõvasti proovile pandud. Nii suurest eneseületusest tulenevat rahuolu pole ilmselt võimalik sõnades kirjeldada, kuid korraldajate poolt igatahes suur ja sügav kummardus kõigile osalejatele!

Hullumeelset üritust jäädvustas meie fotograaf Kaimo ning tema tehtud pilte saab näha SIIT. Lisaks tundis meie ettevõtmise vastu huvi Ringvaate saade, kus Marti oma muljeid jagamas käis, seda lõiku saab vaadata SIIT.

Spektrum Energy 100 km Elamusretk on juba jõudnud elevust tekitada ka Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) ridades. Küsimusele, kas sarnane asi ka järgmisel aastal toimub, me hetkel vastata ei oska. Eks aeg näitab. Senikaua aga on võimalus käimist ja ilusat ümbrust nautida Kopli, Tabasalu ja Saaremaa Elamusretkel või kepikõnni suursündmusel – Noarootsi kepikõnnimaratonil!

Lõpetuseks – pühapäeva õhtul viisime Pontu Tartus loomade varjupaika ning pärast erinevaid oletusi ja legende tuli välja, et tegemist oligi Tartu koeraga! Nüüdseks on Pontu õnnelikult kodus ja kindlasti ka vähemalt 100 elamuse võrra rikkam.